Presentasi sedang didownload. Silahkan tunggu

Presentasi sedang didownload. Silahkan tunggu

Prespektiva Desenvolvimento Seitor Agricultura e Pescas Timor Leste Januario Marcal Director Geral da Agricultura e Pecuaria – MAP Nov 2014.

Presentasi serupa


Presentasi berjudul: "Prespektiva Desenvolvimento Seitor Agricultura e Pescas Timor Leste Januario Marcal Director Geral da Agricultura e Pecuaria – MAP Nov 2014."— Transcript presentasi:

1 Prespektiva Desenvolvimento Seitor Agricultura e Pescas Timor Leste Januario Marcal Director Geral da Agricultura e Pecuaria – MAP Nov 2014

2 Desafiu 1. Nivel produtividade ne’ebé ki’ik ba kualker produtus merkadoria; 2. Aplikasaun teknolojia hodi hasa’e produtividade ne’ebé sei limiti/menus; 3. Lakon produsaun barak tanba pesti, vetór, moras, no jestaun bainhira kolleita remata (apos kolleita); 4. Direitu ba rai ne’ebé la serteza no investimentu ne’ebé mínimu liu ba rai agríkola nian; 5. Predominante agrikultura/peska subsisténsia no orientasaun merkadu ne’ebé seidauk forte; 6. Infraestrutura la adekuadu atu apoiu prosesu valór adisaun inklui armazenamentu, komersializasaun no distribuisaun; 7. Asesu ba dalan/estrada la adekuadu; 8. Koordenasaun no ligasaun entre ajénsia no organizasaun implementadór sira hosi setór públiku seidauk forte; 9. Menus iha desentralizasaun liuliu kona-ba planeamentu no halo desizaun; 10. Degradasaun rekursu naturais, no dezenvolvimentu estratéjia ne’ebé seidauk adekuadu atu halo mitigasaun no adaptasaun ba mudansa klimátika; 11. Limitasaun kapasidade iha MAP atu responde efetivamente ba obstaklu no implementasaun serbisu; 12. Frakeza iha planeamentu, monitorizasaun no avaliasaun ba investimentu iha agrikultura; 13. Dadus/informasaun la viável no adekuadamente disponivel atu apoiu planeamentu no halo desizaun; 14. Kompetensia/koñesimentu seidauk sufisiente hosi ajente implementadór sira.

3 Objetivu dezenvolvimentu hosi Planu Estratéjiku MAP 2014-2020 mak: 1. Hadi’ak rendementu rural no uma-kain, no hamenus moris kiak; 2. Hasa’e seguransa ai-han no nutrisaun uma-kain; 3. Apoiu tranzisaun ida hosi agrikultura ida subsistênsia ba agrikultura komersial ka imprezarial; no 4. Promove sustentabilidade ambiental no konservasaun rekursus naturais

4 Vizaun Setór Agrikultura ne’ebé sustentavel, kompetetivu, no prósperu hodi hamenus kiak no kontribui hadi’ak kondisaun moris povu nasaun ne’e nian.

5 Misaun Atu presta serbisu hirak efisiente ba komunidade agríkola, peska, no floresta iha Timor-Leste, apoiu hadi’ak produtividade, pontensial ba hetan rendimentu no esportasaun, atu nune’e kontribui ba hadi’ak moris sosial nian iha área rural sira,tau iha konta mós kapital umanu no rekursu finanseira MAP nian” (Planu Dezenvolvimentu Nasional Timor- Leste 2002).

6 Objetivu Dezenvolvimentu 1. Hasa’e rendimentu rural, nivel moris, no hamenus kiak; 2. Hadi’ak seguransa ai-han no nutrisaun uma-kain; 3. Apoiu tranzisaun hosi agrikultura subsisténsia ba agrikultura komérsial; no 4. Promove sustentabilidade ambiental no konservasaun ba rekursu naturais.

7 Objetivu Es-tratéjiku (Objetivu Imediatu) 1. Aumenta iha produsaun no produtividade ne’ebé sustentável hosi produtu ai-han selesionadu, espésie pekuária no sub-setór florestal. 2. Hadi’ak asesu ba merkadu no valór adisaun (atividades mak aumenta valór produtu agríkola)iha nivel doméstiku no esportasaun. 3. Hadi’ak ambiente ne’ebé favoravel ba serbisu. 4. Asegura MAP no ajensia relasionadu hotu bele forte, preparadu no ekipadu atu alkansa Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu/Planu Estratéjiku MAP. 5. Jestaun Konservasaun Rekursu Naturais no Utilizasaun

8 Mega Programa 1: Produsaun no Produtividade 1. Atu hasa’e kontribuisaun hosi peskiza agríkola ba produtividade agríkola ne’ebé sustentável, seguransa ba ai-han no nutrisaun, no hamenus kiak. 2. Atu hasa’e agrikultór sira nia asesu ba informasaun hirak relevante, koñesimentu, teknolojia liu hosi serbisu estensaun ne’ebé efikaz, efisiente, sustentável no desentralizadu. 3. Atu hamenus lakon iha valór produtus liu hosi hadi’ak kontrolu ba pesti, vetór no moras. 4. Atu dezenvolve rekursu bee ba produsaun agríkola bazeia ba irrigasaun ne’ebé sustentável, bee ba pekuária no akikultura. 5. Atu hasa’e uzu produtividade laboral no teknolojia inklui mekanizasaun apropriadu, no prátika sira seluk relasionadu ho jestaun halo toos. 6. Atu aselera produsaun hosi emprezaestratéjiku selesionadu sira bazeia ba espesializasaun no devizaun tuir zona (agro-zoning).

9 Mega Programa 2: Merkadu no valór adisaun 1. Atu dezenvolve no implementa normas seguransa no garante kontrolu kualidade ai-han, pekuária,peskas, no produtu florestá 2. Atu promove asesu no uzuba insumuka input ho kualidade ne’ebé aas, ai-horis no materialreservada (stock), no ekipamentu peska nian. 3. Atu promove deversifikasaun no atividade aumenta valór produtus agríkola ka valór adisaun iha sub-setór sira hamutuk ho kadeia valór. 4. Asegura infraestrutura merkadu rural inklui estrutura ne’ebé apropriadu hodi hamenus lakon hafoin kolleita. 5. Atu promove merkadu koletivu, ajuda grupu no asosiasaun agrikultór sira. 6. Atu promove involvementu setór privadu ihainsumu/input, supply, no merkadoriaba produsaun.

10 Mega Programa 3: Ambiente propísiu/favoravel (Polítika, Instituisaun, Infraestrutura) 1. Atu estabelese polítika no enkuadramentu legal ne’ebé klaru no funsional, transparente no resposabilidade nomós kapasidade análise polítika no implementasaun. 2. Atu garante responsabilidade koordenasaun hala’o tuir maneira koerente hodi hadi’ak implementasaun no jestaun setór polítiku no programa sira. 3. Atu estabelese no mantein sistema estatístika agríkola ne’ebé funsional hodi fornese informasaun ne’ebé apropriadu no tuir oras loloos ba setór no parte interesante sira, no ajuda planeamentu no jestaun iha MAP. 4. Atu dezenvolve kapasidade ba hadi’ak halo desizaun iha planeamentu, no prosesu orsamentu liu hosi fornese análise no informasaun klima ne’ebé loloos 5. Dezenvolve sistema alerta antisipada ne’ebé nesesariu no monitorizasaun klima hodi ajuda mitigasaun ba impaktu no bele adapta variasaun klima iha setór agríkola.

11 Mega Programa 4: Haforsa/ Konsolidasaun Organizasional 1. Atu revee estrutura organizasionál, mekanizmu governasaun no modalidade operasaun hodi garante katak MAP no ajensia hirak relevante funsiona nu’udar organizasaun ne’ebé modernu, relevante no orientadu ba kliente 2. Atu dezenvolve no implementa dezenvolvimentu forsa rekursu umanuno estratéjía polítika atu haforsa kapasidade no programa hodi aumenta produtividade hosi funsionáriu MAP sira 3. Atu dezenvolve no implementa jestaun koñesimentu no estratéjía komunikasaun hodi fasilita foti desizaun ne’ebé efetivu no responsabilidade. 4. Atu dezenvolve no implementa estratéjia Monitorizasaun no Avaliasaun (M&A) nian 5. Atu halo revizaun ba polítika no prátika rekursu umanu nune’e bele garante kompetensia nesesariu no insentivu hodi hadi’ak dezempeñu funsionáriu sira MAP nian. 6. Atu dezenvolve no implementa estratéjia parseria ba MAP 7. Atu dezenvolve no implementa estratéjia mobilizasaun rekursu hodi asegura finansiamentu ne’ebé adekuadu no sustentável ba MAP. 8.

12 Mega Programa 5: Konservasaun no Jestaun Rekursu Naturais 1. Jestaun konservasaun rekursu naturais no utilizasaun ne’ebé sustentável 2. Aumenta koñesimentu, protesaun bautilizasaun bio-diversidade iha Timor- Leste. 3. Dezenvolvimentu no diseminasaun prátika industria agríkola ne’ebé amigavel ka la halo aat ba meiu ambiente. 4. Promove konservasaun ba patrimoniu nationál no kultural.

13 Espetativa Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Relasiona ho Setór Agrikultura 2015 (kurtu Prazu)2016-2020 (Mediu Prazu) 1.Toneladas fos (ajusta haré ne’ebé lakon) sei sa’e hosi 37,500 Mt to’o 61,262 Mt; 2.Produtividade batar sei sa’e hosi 1.25 Mt to’o 1.54 Mt/ha; 3.Konsellu Asesoria Agríkola Timor-Leste sei formula polítika nasionál ba setór no tau matan ba implementasaun; 4.Institutu Peskiza no Dezenvolvimentu Timor-Leste sei orienta no planeia investimentu adisional ida ba peskiza, dezenvolvimentu no estensaun ba maioria sub-setór agríkola; 5.Sei halo inventáriu komprensivu ba sistema irrigasaun. Projetu pilotu ba Dam no bee rai-okos sei dezenvolve no ninia rezultadu uza ba hala’o dezenvolvimentu ba oin; 6.Sei hasa’e kapital investimentu ida ba produtus ai-han xave hanesan kafé, vanilla, kamii no mina palmeira. 7.Atividade peskatória tradisionál sei sa’e no peskas sei sa’e iha Zona Ekonómika Eskluzivu. 8.Sei hatuur iha fatin Planu Jestaun Floresta, Polítika Nasionál Au/Bamboo no Estratéjia Merkadoria, no 9.Komunidade sira ne’ebé produs viveirus/ai-oan sei kuda ai- oan tokon 1. 1.Fornesimentu hahan sei barak liu ezizensia/demanda; 2.Área ba natar irrigadu sei sa’e ba 40% hosi 50.000 ha to’o 70.000 ha; 3.Produsaun média batar sei sa’e to’o 2.5 Mt/ha; 4.Pelu menus 50% ai-fuan no modo sei kuda/produs tuir lokalidade; 5.Númeru animal/pekuária sei sa’e ba 20%; 6.Produsaun kafe sei sa’e dupla/dala rua; hafoin reabilitasaun 40.000 ha plantasaun kafe; 7.Pelu menus iha tipu tolu hosi atividade akikultura fo apoiu ba komunidade kosteira, nomós; 8.Setór Peska sei sai baze ba esportasaun no halo espansaun inklui atividade ka’er ikan iha tasi klean.

14 Meta nó Objetivu Polítika sira Meta MAP nian : ◦ Atu hadi’ak seguransa ai-han nasionál, hamenus kiak iha área rural, fó apoiu ba tranzisaun hosi agrikultura subsistênsia ba agrikultura emprezarial iha produsaun agríkola, pekuária, peskas, no promove sustentabilidade ambiental no konservasaun rekursus naturais Timor-Leste nian.

15 Objetivu Polítika : 1.Hadi’ak nivel seguransa ai-han ba populasaun rural, hamenus hamlaha no malnutri-saun, no hametin fiar ba-aan rasik; 2.Hasa’e valór adisaun hosi produtu agrikultura, peskas no florestas hodi promove prosesamentu produtu sira no komersializasaun/marketing; 3.Alkansa produsaun sustentável, nune’e mós jestaun ba rekursus naturais; 4.Kontribui ba ekilíbriu komersial hodi hetan reseitas hosi esportasaun produtus tradisionál no foun hodi substitui importasaun; nomós 5.Hasa’e rendimentu no empregu iha área rural sira.

16 Prinsipiu Orientadór sira 1. Asegura disponibilidade ai-han ho kuantidade sufisiente no ho presu asesives; 2. Hasa’e kapasidade komunidade rural sira ba auto-sufisiente; 3. Presta serbisu esensial ba komunidade rural sira hamutuk ho setór privadu no organizasaun la’os governamental iha forma ida hanesan; 4. Permite no fasilita dezenvolvimentu agríkola no jestaun rekursus naturais; 5. Kria ambiente favoravel ida ba produtór rural sira no setór privadu, no mantein envolvimentu direta ne’ebé mínimu ho enfoke ba tipu kualidade serbisu sasan públiku; 6. Bainhira mosu benefisiu privadu, introduz mekanizmu rekoperasaun kustu ba tempu naruk; 7. Haforsa integrasaun entre agrikultura, pekuária no jestaun rekursus naturais iha planeamentu rural; 8. Uza prosesu partisipatóriu bainhira serbisu hamutuk ho komunidade sira; 9. Responde ba nesesidade espesífiku hosi feto, labarik, joven no grupu desfavorisidu sira; 10. Dezenvolve sustentabilidade ambiental nu’udar elementu jenuínu iha programa hotu-hotu; 11. Proteje habitante no espesie hirak dezignadu; 12. Uza rekursu sira iha forma efisiente hodi evita gasta ka desperdisiu no masimiza benefisiu hosi ninia uzu ba komunidade; 13. Transparente no responsabilidade; 14. Estabelese parseria estratéjiku iha prestasaun serbisu nian; 15. ala’o abordazem kadeia valór hodi dezenvolve produtus merkadu; no 16. Enfoke ba inovasaun.


Download ppt "Prespektiva Desenvolvimento Seitor Agricultura e Pescas Timor Leste Januario Marcal Director Geral da Agricultura e Pecuaria – MAP Nov 2014."

Presentasi serupa


Iklan oleh Google