SISTEMA NACIONAL SERVISU EXTENSAUN AGRICOLA TIMOR LESTE BY Januario Marcal Tekniku Superior Extesaun Agricola.

Slides:



Advertisements
Presentasi serupa
UNIVERSIDADE ORIENTAL TIMOR LOROSA’E
Advertisements

Metoda perancangan dan konstruksi sistem
AUDIT SISTEM INFORMASI
ANALISIS DATA Analisis/Uji Statistika dikatakan
Arsitektur Bisnis dan Teknologi dalam Pengembangan Electronic Commerce
ABDSI KORWIL PROP. JAWA TIMUR PT SOSIAL ENTERPRENER INDONESIA
1. Pengertian dan karakteristik suatu dukungan
PKJ 277 : “ SEKALIPUN DIRIKU DAPAT BERKATA-KATA ”
INVERS MATRIK Definisi: Jika A adalah sebarang matriks kuadrat dan jika dapat dicari sebuah matriks B sedemikian sehingga AB = BA = I, maka A dikatakan.
KJ 426 : “ KITA HARUS MEMBAWA BERITA ” Syair dan Lagu: Ernest Nichol (1896) Terjemahan: E. L. Pohan Shn. (1970)
Korelasi Kendal Tau ()
By.ilham wahyu nugraha and ahmad perwira aji. INDONESIA + IBU KOTA : JAKARTA LUAS WILAYAH :1,904,569 KM 2 JUMLAH PENDUDUK: 251,160,124 JIWA BAHASA : INDONESIA.
SINTESIS BAHAN SUPERKONDUKTOR Bi-1212 DENGAN VARIASI DOPAN MELALUI METODE PENCAMPURAN BASAH Oleh: Anis Nur Laili Pembimbing: Dr. Darminto, M.Sc.
TATAP MUKA SENIN 16 APRIL 2012 BY NURUL SAILA. 1. Invers Matrik 2. Menentukan Invers Matrik dengan definisi 3. Menentukan invers matrik dengan kofaktor.
GERAK GETARAN Periode dan Frekuensi Ayunan
Gelombang stasioner Photo Album by Xp3 Pada ujung Bebas
Falsafah Bangsa Timor-Leste
Kerja Sama Yang Dijalin Negara Laos. Kerja Sama Yang Dijalin Negara Thailand.
ERP (Enterprise Resource Planning)
KORELASI Bagaimana model regresi antar variabel yang dihubungkan?
EVALUASI PRESTASI KERJA
PELATIHAN REFORM LEADER ACADEMY LEMBAGA ADMINISTRASI NEGARA
Program Sertifiksi Guru 2016
1. Pengertian dan karakteristik suatu dukungan
Chi Square.
Oleh: Amien Sunaryadi Kepala SKK Migas
LATIHAN DAN TUGAS AKHIR PRA-UTS
KRITERIA MAJEMUK BERBASIS INDEKS KINERJA
RISET OPERASIONAL 1 RISET OPERASI
Seni lukis Created by :Salma E.M. Kelas : 5B.
Mengapa dokumen mutu perlu?
KRITERIA MAJEMUK BERBASIS INDEKS KINERJA
Teknik Pengambilan Keputusan Programa Linier
Gambaran Penggunaan Pelayanan Kesehatan Masyarakat Indonesia
PERHITUNGAN BUNGA PENJUALAN ANGSURAN PADA CV. MURNI Oksa Subinur
Mengaktifkan & Mematikan
Presented by: Syaiful Bakhri, S.Sos, MM
KELOMPOK KERJA GURU PAI SD/MI KECAMATAN SUNGAI BEDUK
Linda Fitri Andriyani ( K )
HURUF MIRING.
Mata Kuliah Manajemen Inventori & Logistik
T R A N S P O R T A S I NWC, LC dan VAM.
Perencanaan Media Relations
OLEH : HASIB KARIMUDDIN SY.
Teknologi informasi dan komunikasi
METODE BIG M.
TEKNOLOGI PETERNAKAN DAN VETERINER
D0124 Statistika Industri Pertemuan 21 dan 22
PENGAMBILAN KEPUTUSAN MANAJEMEN
MANUSIA DAN KEHENDAK UNTUK BERKUASA
METODE BIG M.
Kuda merah.
Profil negara-naegara anggota ASEAN
PENGARUH DIRECT MARKETING (DIRECT SELLING, DIRECT MAIL DAN
SISTEM INFORMASI PEMINJAMAN DAN PENGEMBALIAN ENGINEERING DOCUMENT AND DRAWING PADA DAGIAN ENGINEERING DOCUMENT & CONFIGURATION CONTROL PT. DIRGANTARA.
HOME DADUS SUKU DADUS ARRUAMENTU ADMIN SISTEMA INFORMASAUN REKOLLA DADUS IHA DNTOP WELCOME BA HAU NIA WEBSITE FOOTER FORM INDEX IHA VISITOR.
Januario Marcal-MAP.
Prespektiva Desenvolvimento Seitor Agricultura e Pescas Timor Leste Januario Marcal Director Geral da Agricultura e Pecuaria – MAP Nov 2014.
KELAS XI IPA SEMESTER II OLEH HARYANTI,MPd
Korelasi Kendal Tau ()
LK 1 Buatlah Rencana Aksi Lingkungan terkait dengan masalah sampah, energi, KEHATI, Air, Makanan dan Kantin Sekolah.
PASAR TRADISIONAL.
Informatiça e Management da Saúde
PELATIHAN REFORM LEADER ACADEMY LEMBAGA ADMINISTRASI NEGARA
Created by Mr.CHROME.
RISET OPERASIONAL 1 RISET OPERASI
SITI LATIFAH BURHAN RAHMI AWALIAH NURUL HASYIFAH ANDI IRNA NURUL FUADY IMRAN SITI LATIFAH BURHAN RAHMI AWALIAH NURUL HASYIFAH ANDI IRNA NURUL FUADY IMRAN.
“Admira ho kondisaun maibe la lakon espiritu ba Edukasaun” Hanesan iha Lia fuan Matenek nain balun ne’ebe mak dehan “Hakarak atu sai di’ak iha futuru.
Concept Map Ilmu Falak I
Kasra adalah manusia lebih Jika kamu mengerti tentang manusia, kamu akan tau bagaimana proses hidup.
Transcript presentasi:

SISTEMA NACIONAL SERVISU EXTENSAUN AGRICOLA TIMOR LESTE BY Januario Marcal Tekniku Superior Extesaun Agricola

Kontiudu Apresentasaun Istoria kona ba Servisu Estensaun Agricola TL Enkuadramento Servisu extensaun Agricola TL – Visaun – Misaun – Objetivu – Targetu

Istoria kona ba Servisu Estensaun Agricola TL Fase Ukupasaun Indonesia (1975 too 1999) – instala ona sistema estensaun agríkola forte ida, bazeia ba Abordajen Treinu & Vizita. – Agrikultór sira simu rekursu esensialmente gratuitu husi Governu Indonesia – interessadu iha “boa vontade” no kooperasaun populasaun nian kontra movimentu luta rezistênsia hori uluk kedas ba Timor-Leste nia ukun a’an. Fase Transisaun periodo 2000 – 2008 – prátikamente laiha sistema estensaun agríkola ida iha Timor-Leste. – Pessoál agríkola oituan ne’ebé sei iha distritu ida-idak okupadu liuliu ho knaar administrativus. – Iha 2002 Governu Timor-Leste nian iha Planu atu harí serbisu estensaun privadu ida, bazeia ba fornesimentu (supply) ho merkadoria rekursu privadu.

Fase Fundasaun 2008 – 2010, – Maioria ajente estensaun foin maka emprega no koloka ona iha sira nia sukus iha tinan 2008 no 2009 tinan uluk. – Treinamentu ho orientasaun durante serbisu ba ajente estensaun nian hala’o oituan liu de’it. Ne’e aplika ba treinamentu konabá téknika ho mos metodolojia estensaun nian. – Orgaun administrativu agrikultura iha nível distritál mos foin maka mosu iha nia formatu ida agora nian ne’e. – Lei (lei orgánika 18/2008) dekreta ona tinan uluk ne’ebé fó kbiit tomak ba Diretór Agrikultura Distritál atu tau matan ba pessoal hotu iha nível distritál ba karaik.

Fase Des Instituisaun 2010 – 2014 – Formula politika nacional extensaun Agricola – Formula Estrategia Extensaun Agricola – Produs Manual servisu extensaun Agricola – Produs manual Praktika Agricultura Diak – Estabeles Centro Extensaun Agricola iha Municipiu – Estabelesimento Estasaun servisu extensaun agricola iha nivel Posto – Estabelimento Grupo Agricultor, AGA no Koperativa Produtor

ENKUADRAMENTO SERVISU EXTENSAUN AGRICOLA TL

VISAUN ” Fornese servisu nebe kualidade no Profesional ba hasaé kbit Agricultor sira nian ”. √ X 7

M I S A U N 1.Hasaé kualidade implementasaun servisu estensaun agricola 2.Desenvolve Instituisaun Extensaun Agricola nebe independente 3.Hasa;e profesionalismu extensionista agricola nian. √ X 8

OBJETIVU 1.Hamosu servisu estensaun agricola ida nebe baseia ba nesisidades autor prinsipal no autor negosiu sira nian iha desenvolvimento agro komersiu nebe kompetitivu. 2.Hamosu insituisaun estensaun agricultura publiku no autor prinsipal nebe indpendente 3.Hamosu extensionista nebe profesional iha implementasaun atividades extensaun nian √ X 9

1.Realijasaun servisu extensaun agricola nebe bazea ba nesisidades autor prinsipal no autor negosiu sira nian iha desenvolvimento agrokomersio nebe eskreve ona iha programa 2.Mosu ona papel autor prinsipal no negosio iha implementasaun servisu extensaun nian 3.Sistama informasaun agricola nebe asesivel husi autor prinsipal no negosiu sira 4.Iha ona mekanismu servisu iha implementasaun extensaun agricola nebe efetivu no efisiensia 5.Estabelese no funcionameno estasaun servisu extensaun agricola 6.Iha ona Autor prinsipal nebe hamrik mesak. 7.Mosu ona personalia servisu extensaun nebe profesional 8.Finansiamento servisu extensaun nebe sustentanvel √ X 10 TARGETU

ISU ESTRATEGIA 1. Kordenasaun implementasaun servisu extensaun seidauk optimal 2.Municipiu sira seidauk iha entindimento nebe diak ba operasional servisu extensaun agricola 3.Formasaun instituisaun Agricultor sei basea ba apoio governo 4.Kualidade no kuantidade extensionista seidauk adekuadu √ X 11

1)Implemetasaun servsiu extensaun agricoka halao basea ba programa 2)Implementasaun servisu extensaun halao husi Governo Central, no Municipiu no Autor pricinpal sira seluk 3)Estabelese Posto ida Estasaun Servisu Extensaun Agricola ida 4)Suco ida Extensionista ida 5)Hasaé profesionalismu extensionista POLITIKA √ X 12

1.Hasaé kualidade programa extensaun agricola nebe fo apoio ba desenvolvimento agrocomercio, diversifikasaun no Agricultura sustentavel 2.Reforsa kordenasaun, integrasaun no sinkronijasaun entrea Ministerio no Municipiu iha implementasaun servisu extensaun agricola 3.Desenvolve sistema informsaun extensaun agricoka liu husi teknologia informasaun 4.Formula no habelar materia extensaun liu husi media cetak no elektonika 5.Prepara financial ba implementasaun servisu extensaun agricola 6.Reforsa redi no servisu hamutuk iha seitor EA nivel nacional, Regiona no municipiu Aspeitu Implementasaun ESTRATEGIA √ X 13

1.Akompanhia municipiu sira servisu extensaun agricola 2.Advokasai ba municipiu sira iha desentralijasaun servisu extensaun 3.Fasilita desenvolvimento instituisaun autor prinsipal em termos mata dalan, normain stabdarijasaun no kriteria Aspeitu Instituisaun 14

1.Propoin atu halao rekrutamento ba extensionista hodi kompleta suco nebe seidauk iha extensionista 2.Hasaé kompetensia estensionista liu husi formasaun funcional no gradualmente 3.propoin atu extensonista bele goja rejime espesial hanesan iha nasaun sira seluk 4.Apresiasaun anualmente ba extensionista nebe nia servisu diak Aspeitu personalia 15

Prinsipiu Servisu EA

Knaar Estensaun Agríkola iha Timor Leste

Importansia Funsaun Estensaun MAP nian

Funsoens inisiais Ofisiais Estensaun 1.Adapta efikazmente ho sira nia komunidades no hetan sira nia respeitu no konfiansa 2.Estuda no dokumenta ambiente agrikultura no ekonomia komunidade nian nudar liña baze ida no atu assiste planeamentu 3.Hala’o aktividades PRA ho komunidade agrikultura tomak 4.Forma grupus interesadus agrikultura nian no halo planu dezenvolvimentu agríkola inisial ho grupus sira ne’e 5.Buka rekursus nesesárius (inklui informasaun) atu implementa planus hirak ne’e 6.Assiste grupus interesadus sira atu implementa planus, ho partisipasaun ho propriedade tomak 7.Monitoriza progressu no resultadus ho partisipasaun total husi grupus interesadus sira 8.Hala’o sorumutu ho vizitas iha loron kampu ho stakeholders sira 9.Monitoriza no hato’o relatóriu progressu, 10.Avalia rezultadus no halo fali planu ba époka kuda tuir mai ho stakeholders hotu- hotu.

Sistema Enkontru MAP iha nível hotu

Liñas guias polítikas SNEA 1.Sistema estensaun sai matadalan (la’os ‘treina’ ka ‘hanorin’) agrikultor sira atu ajuda sira aprende konaba benefísius potensiais teknolojias foun nian. 2.Servisu estensaun Timor-Leste sei assiste agrikultores sira liu husi dalan boot hat: a.Ajuda agrikultores sira identifika no rezolve problemas iha sira nia sistemas agrikultura b.Assiste agrikultores sira hetan asessu no avalia informasaun, teknolojia no métodu produsaun foun (husi sistema koiñesientu lokal nia liur) c.Haríi kapasidade lokal iha organizasaun, planeamentu, lideransa no autodependensia d.Enkoraja produsaun lukrativu no orientadu ba merkadu 3.SNEA sei ajuda hametin auto-dependensia iha sucos, enkuantu reduz dependensia ba inputs husi governu. Maibé buat ne’e sei alkansa gradualmente deit, tamba dependensia istórika ba governu iha inputs subsidiadus ka gratuitus no presu merkadu subsidiadu. 4.SNEA mos sei responsabiliza ba promosaun programas prioritárias governu nian iha sucos

5.SNEA Sei ekilibra no integra programas nasionais ho sira ne’ebe mak inisiativa husi komunidades sira liu husi prosessu planeamentu annual koordenadu ida. 6.MAP komprometidu ba polítika ekuidade nian ba servisu extensaun Agricola. 7.NAES sei sensitivu ba variabilidade agrikultores sira nia hakarak no nesesidades tuir grupus sosio-ekonómikus. 8.Responsivu ba Nesesidade no prioridade prazu- badak no médiu